
Kuidas Eesti liigub nutikasse tulevikku?
Viimased aastad on Eestis olnud murrangulised andmete ja tehisintellekti valdkonnas. Kui varem kõlas sõna “AI” uudistes millegi kauge ja abstraktsena, siis täna on see tavapärane töövahend
hariduses, ettevõtluses, tootmises ja ka avalikus sektoris. Riiklik strateegiadokument Andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024–2030 kirjeldab, kuhu suunas riik edasi liigub ning miks on igaühel oluline mõista andmete ja AI kasutamise aluseid.
Andmed kui ühiskonna uus “keel”
Kogutavate andmete hulk kasvab väga kiiresti. Tänu digitaalsetele teenustele, mobiilirakendustele
ja sensoritele tekib infot reaalajas. Eesti eesmärk on muuta need andmed väärtuslikuks nii
ettevõtetele, avalikule sektorile kui ka igale inimesele.
Dokument rõhutab, et 2030. aastaks peavad andmed olema loomulik osa protsessidest nii riigis kui
ka ettevõtetes. Selle toimimiseks on vaja kvaliteetseid andmeid, häid töövahendeid ja oskust neid
targalt kasutada.
Tehisintellekt läheb praktiliseks
Kui 2018. aastal katsetasid riigiasutused vaid mõnda üksikut pilootprojekti, siis tänaseks on Eestis
üle 130 AI-lahenduse. Virtuaalassistent Bürokratt, automatiseeritud otsustustugi, kõnetuvastus ja
masintõlge on juba kasutusel või aktiivses arenduses.
Eesmärk aastaks 2030 on muuta tehisintellekt tavaliseks töövahendiks erinevates valdkondades:
tervishoius, transpordis, turvalisuses, hariduses ja ettevõtluses.
Miks see on oluline eri ametite inimestele
Andmete ja tehisintellekti areng mõjutab kõiki eluvaldkondi, isegi siis, kui töö ei ole otseselt
tehnoloogiaga seotud.

Personalispetsialistidele
on oluline mõista, kuidas AI muudab töörolle ja oskuste nõudeid.
Õpetajatele
aitab AI luua õppematerjale, analüüsida õpitulemusi ja toetada individuaalset
õpet.
Kinnisvara- ja tootmisvaldkonna spetsialistidele
aitavad sensorid ja ennustavad mudelid
kulusid vähendada ning rikete tekkimist ennetada.
Juhtidele ja otsustajatele
annavad andmed täpsema ülevaate ja võimaldavad riske
vähendada.
Igaühele
on oluline teada, kuidas oma andmeid turvaliselt hallata ning milliseid digioskusi
tulevik nõuab.
Peamised trendid 2025–2030
- Andmepõhised otsused. Riigis ja ettevõtetes kasvab sõltuvus kvaliteetsest infost.
- Reaalajamajandus. Tehingud ja aruandlus liiguvad automatiseeritud ja
masintöödeldavatesse vormidesse. - Keeletehnoloogia areng. Eesti keele kõnetuvastus, tõlge ja tekstiloome muutuvad oluliselt
täpsemaks. - Usaldusväärne ja läbipaistev AI. Fookuses on turvalisus, andmekaitse ja algoritmide
selgus. - Oskuste kasv. Riik panustab ümber- ja täiendõppesse, sest AI-oskused muutuvad sama
tavaliseks kui arvutikasutus.
Miks tasub AI-d õppida juba praegu
Ülesanded, mis veel paar aastat tagasi võtsid tunde, saab täna lahendada minutitega.
Konkurentsieelise saavad need, kes oskavad kasutada kaasaegseid nutikaid töövahendeid.
Kõik valdkonnad liiguvad andmetel põhineva tööviisi suunas ning vajadus uute oskuste järele
kasvab igal aastal.
AI ei asenda inimest, kuid inimene, kes oskab tehisintellekti võimalusi kasutada, asendab tulevikus
kindlasti selle, kes neid ei kasuta.
Allikad:
https://www.mkm.ee/media/10154/download?ref=tehisintellekt.co
https://www.mkm.ee/uudised/mkm-valmib-plaan-tehisintellekti-ja-andmete-valdkonna-arendamiseks

