Veel mõned aastad tagasi tajuti tehisintellekti kui midagi kauget, mis kuulub peamiselt IT-maailma.
Täna on kõik muutunud. AI on saanud igapäevase töö lahutamatuks osaks peaaegu igas valdkonnas.
OSKA 2024. aasta uuring „Tehisintellekti mõju tööjõu oskuste vajadusele ettevõtluses“ näitab, kui
kiiresti tehnoloogiad muudavad tööturgu ja millised oskused saavad lähiaastatel kõige olulisemaks.
See aitab mõista, miks tehisintellekti kasutamise õppimine on muutunud iga professionaali
arengutee loomulikuks osaks.
Uuringu peamine järeldus on see, et tehisintellekt ei kuulu enam ainult tehnoloogiaekspertidele.
Seda kasutatakse aktiivselt logistikasektoris, hariduses, tootmises, rahanduses, müügis, kinnisvaras,
meditsiinis ja avalikus sektoris. Tähelepanuväärne on, et isegi sellised traditsioonilised valdkonnad
nagu ehitus, põllumajandus ja kaubandus liiguvad üha enam digitaalsete tööriistade poole. See
tähendab, et AI-ga seotud oskused muutuvad universaalseteks ja neid vajavad peaaegu kõik töötajad
sõltumata ametist.
Tänapäeva AI-süsteemid aitavad inimestel väga erinevatel viisidel. Need võtavad üle suure hulga
rutiinseid ülesandeid – dokumentide ja aruannete koostamise, ajagraafikute planeerimise ning
suurte andmemahtude töötlemise. AI kiirendab andmeanalüüsi, aitab märgata mustreid, prognoosida
tulemusi ja teha läbimõeldud otsuseid. Samuti loob AI tekste, pilte, esitlusi ja juhendeid, vabastades
spetsialistidele aega loovaks ja analüütiliseks tööks. Suhtluses aitab AI infot struktureerida,
vastuseid koostada ja toetada suhtlust klientide või kolleegidega. Töötajate arendamisel võimaldab
AI anda personaalseid soovitusi, koostada teste ja kujundada oskuste arendamise stsenaariume.
Uuringu graafikud näitavad selgelt, et eriti kiiresti levib generatiivne tehisintellekt, mis on lühikese
ajaga saanud loomulikuks osaks väga paljude valdkondade töökeskkonnast.
Tööturul kasvab nõudlus töötajate järele, kes kasutavad enesekindlalt digivahendeid, mõistavad AI
toimimise põhimõtteid ja oskavad sõnastada täpseid päringuid. Üha enam hinnatakse võimet
töötada suurte andmetega, analüüsida olukordi, mõelda kriitiliselt ja teha otsuseid. Samal ajal ei kao
inimlikud oskused – koostöövõime, professionaalne intuitsioon ja suhtlemisoskus – mitte kuhugi.
Vastupidi, need muutuvad veelgi olulisemaks, sest just inimene otsustab, kuidas AI-d õigesti
kasutada, milliseid järeldusi teha ja milline saab olema lõpptulemus.
Uuring rõhutab, et oskuste puudujääk on üks tõsisemaid riske nii töötajatele kui ka
organisatsioonidele. Tehnoloogiad uuenevad pidevalt, tööprotsessid muutuvad kiiremini kui kunagi
varem ning ettevõtted eelistavad töötajaid, kes oskavad siduda erialateadmised digitaalsete
tööriistadega. See loob spetsialistidele mitte ohtu, vaid hoopis uusi võimalusi. AI kasutama õppinud
töötaja saab suurendada oma väärtust tööturul, säästa aega, parandada töö kvaliteeti ja liikuda
paindlikumalt erinevate ametrollide vahel. See avab ka tee kõrgemaks palgatasemeks ning annab
võimaluse ise valida, kuidas oma karjääri edasi arendada.
Õppimist saab alustada samm-sammult. Paljud inimesed proovivad esimesena kasutada ChatGPT-d
või muid AI-tööriistu, et koostada kirju, planeerida tegevusi, kirjutada selgitusi või genereerida
ideid. Tasapisi omandatakse päringute sõnastamise põhimõtted, ohutuse ja eetika alused ning
andmete visualiseerimise ja automatiseerimise oskused. Õppimine sobitub igapäevasesse töösse
loomulikult, sest AI abil saab palju ülesandeid teha kiiremini ja see annab võimaluse suunata vaba
aeg uute oskuste arendamisse.
AI ei ole oht ega mööduv trend, vaid võimas tööriist, mis aitab töötada nutikamalt, mitte raskemalt.
OSKA uuring näitab, et muutuvad mitte inimesed ise, vaid see, kuidas tööd tehakse, ja AI
kasutamise oskus muutub sama elementaarseks kui arvuti kasutamise oskus paarkümmend aastat
tagasi. Need, kes alustavad õppimist juba täna, saavad homme selge eelise. See puudutab õpetajaid,
raamatupidajaid, insenere, juhte, haldus- ja teenindusspetsialiste, juriste, meditsiinitöötajaid ja
ettevõtjaid.
Artikkel põhineb OSKA 2024. aasta uuringul „Tehisintellekti mõju tööjõu oskuste vajadusele
ettevõtluses“.
